Good morning !
It's Monday, but I'm feeling good. I drove all the way from Ipoh to office this morning.
It feels good sebab bukan selalu boleh merasa salam cium peluk parents before pergi kerja pagi2..
It feels good sebab bukan selalu balik rumah sendiri. In fact, I lost my way masa sampai Ipoh. Haha. Sebab before this, balik Ipoh bukan sendiri yg drive and lagi satu sebab is exit tol Ipoh makin complicated. Tol gate satu je, tapi exit ada 5.
It feels good sebab bukan lama lagi juga, boleh suka hati lari balik cari Abah bila menyampah dgn working life mcm ni.
It feels good sebab bukan selalu dapat spend masa mcm ni dgn Abah. And of course, Ummi.
It feels good sebab bukan lama lagi pun boleh menempel pergi mana2 pun ditemani oleh parents mcm ni.
It feels good sebab akhirnya berjaya menjadi maksu yg bertauliah melayan Fahim sehari suntuk mcm ni.
It feels good sebab bukan lama lagi pun boleh buat keputusan unpredictable-suke-hati-aku-lah mcm ni.
Semoga dipermudahkanNya, Amin.